Peetri kiriksu sai väga palju häid fotosid ja esmaspäevases tunnis sai selgitatud, et neid fotosid tuleb edaspidi siia blogisse mingi korrastatuse alusel. Siin on sellest kogumikust esimene linnuke ehk Remi parimatest fotodest koosnev seeria. Mõnusa tumeda taustaga moodustub sellest kena seeria.
Kommentaarid on teretulnud!
Fotod: Remi
12 kommentaari:
Seeriana on neid tõesti tore vaadata kuna see tekitab justkui jutustuse Peetri kiriku olemusest. Selline vähese valgusega ja oma armsate pisikeste detailidega. Väga kena!
Aitäh Margit, et aktiivselt kommenteerid ja asjaliku tagasisidet annad.
Edasijõudnud fotohuvilised, kes teist tunneb ära pildid, kus on kasutatud särikahveldust? Mille järgi sellise pildistamise tehnika ära tunneb?
Pakun, et kolmas ja viies foto kuna hele alapole läbipõlenud ja ka tume on väikse müratasemega. Kolmandal fotol on ka halo tekkinud. Aga särikahveldus mu jaoks siiski tume maa (veel).
Jah, Remi tööd on kenasti ühes stiilis, ehk seeriana eriti mõjusad. Ka järjestus on hästi valitud.
Nõus Krista :)
Margit, oled õigel teel. Särikahveldus kõlab keerulisemalt kui ta tegelt on. Teooria osa vähemalt. Paktiline osa aga pakub lõputult võimalusi ja aastate pikust harjutamist. Ma olen sellest siin varasemalt ka kirjutanud aga ei leia ülesse.
Lühidalt HDR on märksõna mide googeldada - see siis räägib valguse dünaamilisest ulatuse suurendamisest.
Pikemalt: osad kaamerad võimaldavad kahveldada (bracketing) ka WB, ava, fookust... Kui kaamera tarkvara ei võimlada, siis saab seda teha arvuti tarkvaraga jne. Kui huvi on, siis võib sellel teemal pikemalt arutada.
Olen õigel teel, aga miskit on siiski puudu? :D
Igaljuhul olen küll huvitatud seda teemat lähemalt uurima :)
Mulle meeldib väga tumedates toonides lahendus. Eriti meeldib mulle viimane pilt. Hea vaatenurk :)
Väga keeruline on nende piltide pealt öelda, milline on särikahvlit kasutades tehtud, sest need ei näe sellised n-ö tüüpilised välja. Kui siis esimene ja ehk ka viimane, sest neil tundub kuidagi rohkem sügavust olevat. Aga ei anna pead :) Särikahvel ei annagi vahepeal mingit eriti suurt tulemust ja kui seda on eriti maitsekalt tehtud, siis ei pruugigi seda muudatust näha.
Väga meeldiv arutelu on teil siin igatahes olnud. Näna on, et mõnusat tunnimaterjali edaspidiseks on küll tulemas.
Bad HDR
näited
HDR lihtsustatuna on nö pildi loomine mitmest fotost. Ülepõlenud alade info saab võtta sealt fotolt, kus see pole üle põlenud jne. Seda, kui palju infot ühelt või teiselt fotolt võetakse, määrab ära järeltöötluses kasutatav algoritm.
Kui HDR lõpptöödetud fotol on endiselt ülepõlenud alasid, siis tõenäoliselt oli kõigil algfotodel see juba ülepõlenud. Nii on ka minu HDR fotodel ja see muudab äraarvamise raskemaks. Samas võib kogenud fotograafile "ebaloomulik" tunduda, kui fotol on näha nii siseruum kui ka õues heledad alad nagu nt pilved - vt nt Peetri kiriku HDR fotot:
https://1.bp.blogspot.com/-ALpumI_ZLyY/WP5TFFNN13I/AAAAAAAAKHY/x3_j1GbjK3U-fQ_IfTzFALNoUg9qR_XfwCEw/s1600/fr3760.jpg
Tavalisele inimesele (või kes pole selle fotograafia valdkonnaga tuttav) võib ülal mainitud pilt tunduda "loomulik", kuna inimsilm näeb umbes 20-24 stoppi valgust ja reaalajas on nö sama pilt - näeb detaile nii toas kui õues. Kaasaegne kaamera aga näeb ainult 5 - 10 stoppi. (Seda on kuni 2-5 korda vähem ja teeb lihtsaks nt siluetti pildistamise. Kas see on hea või halb või pigem omadus mida fotograaf saab enda kasuks pöörata?!!) Seetõttu peab fotograaf valima kas oluline on ruumis olev säri ja õues olev põleb üle... või vastupidi - see on kõik pime ja õues on nt pilved kõik ilusti näha.
Kui HDR lõpptöödetud fotol, objektidel on "naljakad" konstrantsed jooned, siis on ületöötlusega liiale mindud. Sarnane lugu värvidega, mis võivad järeltöötluse algoritmi tõttu muutuda ebaloomulikuks.
https://www.google.ee/search?q=bad+hdr&newwindow=1&safe=off&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiF74aGjtzTAhWGEiwKHehWA_oQ_AUICigB&biw=1707&bih=830
Madalamad ISOd võimaladavad suuremat valguse dünaamilist ulatust - päiksetõusu/loogangut pildista võimalikult ISO 100 lähedalt jne...
Hea HDR käsitlus suurendab kaamera võimekust stoppide osas. Samas ei pea inimsilma lähedast HDR fotot tegema! Fotograafia muudab huvitavaks just see, et kaamera võimekus on inimsilmast erinev!
Tundub, et siin publik väike. Võin sel teemal teha pikema ettekande kunagi - jõuab info laiemale ringile ;) Seniks iseõppijale üks link google'ist: http://www.cambridgeincolour.com/tutorials/dynamic-range.htm
ps. Margiti pakkumine HDR piltide osas õige.
Meenus, et "HDR august" tuleb eemale hoida :D http://i.imgur.com/b2feF.png
Postita kommentaar