Kuueteistkümnes tund

Eile käisime pildistamas Tartu Ülikooli Kohvikus. Seal oli palju rahvast, kena valgus ning mängis Eesti-Rootsi trio, kuigi mu arust oli seal neli meest puldis...Esialgu arvasin, et oleme Priiduga kahekesi, aga siis ilmus Rait. Piret oli juba kohal kui üllatuskülaline ja siis saabus teine üllatuskülaline - Kiira. Vot, kui tore on väikeses puust linnas ikka elada :)

Priit ja Rait, palun riputage siis oma valik eilsetest fotodest bloogi ja pealkirjaks oma postitusele võite panna "Kohvikus ja linnas ehk täna ma välku ei kasuta".

Pildistas: Rait

Kuna Karla enam fotoringi oma autokooli tõttu ei jõua, siis annan au ja riputan siia tema pildi teemal "Ma tahaks selline olla, aga ei julge". Muidugi ma ei oska öelda, kas Karl võiks ise sel fotol olla, aga foto on igatahes väga hea.

Pildistas: Karl

NB! "Ma tahaks selline olla, aga ei julge" fotode esitamisaeg on lükkunud edasi, vastavalt 12. november ja 15. november. Olge kenad ja tehke pilt endast sellisena, nagu te tahaks olla, aga ei julge.

NB! Algajad, palun teha järgi oma seni tegemata teadmiste kontrollid ning võtke asja tõsiselt, mida te tegelikult oletegi teinud, sest materjali pole enam kauaks jäänud. Peagi uued praktilised tööd, aga need, kes pole esitanud, neilt ootan samuti fotosid.

Sulev esitas oma versiooni polarisatsioonifiltrite kohta:

Kui valgus langeb (vee-)pinnale nn Brewsteri nurga all (56 kraadi veepinnale tõmmatud ristsirgest. Kui veepind on lainetav, siis on kindel, et väga paljudest eri valguskiirtest langevad-peegelduvad väga paljud just selle nurga all), on lainetelt peegeldunud valgus täielikult polariseeritud. Seda valgust saab polarisaatoriga kerge vaevaga elimineerida.

Muide, kuna polarisatsioonifilter on olemuselt ikkagi kinnikattev filter, siis see ka seletab, miks on vaja säriaega või ava vastavalt suurendada.

Lisaks võite pikemalt lugeda i.k. siit.

Kaunist nädalalõppu kõigile!