Tänast tundi alustasime vestlusringiga teemal näitus. Rääkisime näituse olemusest, sellest, mis näituseks vaja jne. Selgus, et see polegi nii lihtne tegevus, et prindid fotod välja, paned seinale ja ongi valmis. Rohkem sellest hetkel ei räägi, et ka algajatele jääks mingi põnevus :) Siis rääkisime näituse ettevalmistamisest ning proovisime käed-külge lahendust ka tunnis ise. Lõpetuseks vaatasime ka Nan Goldini stiilist inspireeritud fotosid, seega on Gordon Parksi fotode esitamiseks veel lausa kaks nädalat lisa, nagu ka Elleri muusikakoolis tehtud fotode kaasa võtmiseks.
Grupifoto tegi Maili, kes kasutas ära suurepärast hetke olukorda. Foto kiituseks see, et väga harva tehakse grupifotosid vertikaalses formaadis. Kõik, kes seda kunagi teinud on, tehke endale pikk pai :) Maili kaasa arvatud.
Foto: Maili
xxxxxx
Pikalt on veninud Nan Goldini stiilist inspireeritud fotode vaatamine. Täna siis lõpuks tegime seda. Vaadata oli kahe õpilase, Maili ja Remi töid, mis olid väga erinevad, aga samas siiski väga teemasse.
Foto: Maili
Remi tegi väga omanäolise ja ägeda klipi peole minekust. Muusika on eriti võimas alguses ilma vokaalita. Jõuline! Fotodel on täpselt see Nan Goldini maik man. Väga hea töö ja hea esitlus. Ma eile öösel enne uinumist mõtlesin, et kui äge see oli, selliselt kokkupanduna ning väga inspireeriv. Kel on oskust ja ideid võiks teinekord ka midagi sellist katsetada.
Autor: Remi
xxxxxx
xxxxxx
EDASIJÕUDNUTELE jääb 15. VEEBRUARIKS Gordon Parksi ja Nan Goldini stiilist inspireeritud fotoseeriad ning siis peaks Tarmo kaasa võtma oma stuudiofotod ja Elleris tehtud fotod, sama käib ka teiste õpilaste kohta.
ALGAJATELE jääb 3. VEEBRUARIKS valik üleeelmise tunni materjali eeskujul tehtavaid fotosid. Kasutage iga punkti, mida on kokku kümme, aga reaalne on, saate kasutada ehk 7-8. Kuna ülesande sooritamiseks on aega olnud kaks nädalat, siis saate, ma usun, kenakese hulga kätte.
Koduseks tööks jääb teile tutvuda ka SELLE LINGIGA.
NB! Kolmapäeval taas filmiõhtu, rohkem algajatele, kell 20:10, aga alati on midagi õpetlikest videotest õppida. Andke palun teada, kes tuleb, nii tean oodata. Uuel nädalal kindlasti midagi edasijõudnutele ;)
Lõputöö ...LOOM fotod on valmis, nagu ka tekstid. Suur tänu Helle-Marile teksti toimetamise eest. Seega sel nädalal on hoos näituse reklaamimine. Unustasin edasijõudnutega plakateid kaasa anda, mida võiksite üles panna. Vaatame, ehk saame kolmapäeval ka algajatega midagi laiali saata.
SAADAN teile NÄITUSE kohta eraldi meili!
7 kommentaari:
Oli tore & väga praktiline tund - ootan põnevusega fotonäitust!
Lisaks veel hea uudis, et ma õppisin ära lingi lisamise ära kommentaaridesse - tehke järgi! Vihjeks, et tuleb kirjutada HTML koodi href :D
Maailmakuulsatest fotograafidest:
Nan Goldin teemale kulutasin hulga aega, et leida talle sobiv algmaterjal ja lõppformaat... kobasin tükk aega pimeduses ja mitmeid kordi mõtlesin üldse mitte seda kodutööd teha - mul on hea meel, et ma ikkagi esitasin selle töö tulemuseks see video formaadis slideshow heliga.
Ma arvan, et Nan Goldin fotoseeriale oleks aidanud kaasa õpilaste arutelu ja ideede jagamine. Mõtlesin teha selle teemalise posituse nagu ma tegin T.Richardson ja R.Avedon... kuid see idee ei toiminud eelmine kord - arutelu ei tekkinud :D
Küsin siis otse - kas keegi on huvitatud taolisest arutelust? Jagada põnevaid linke või lõike nende tuhandete seast Internetis.
Nan Goldin - mis on tema stiil, mis on ta saladus, miks ta jõudis ta tippfotograafide hulka... mida oleks "minul" temalt õppida?
Gordon Parks - kas temalt on midagi õppida jne jne :)
Võib ka suuliselt teha arutelu, nt enne piltide vaatamist - eeldusel, et kodutöö teadmiste osas tehtud.
Parimat!
Aitäh tunnustuse eest, Remi. Jah, eile oli tõesti hea tund, aga kahjuks sai kiiresti otsa :D ei jõudnudki palju teie fotosid vaadata.
Nan Goldin, oli natuke raskem pähkel, ning selle kaudu sai vaadata, kel oli püsivust, et seda katki hammustada. Mõnel seda õnneks jagus. Isegi püüdmine on võidu tunnus, ärge kartke katsetada.
Remi algatatud vestlused on alati väga asjakohased, aga tihti ei leia need tagasisidet, kas vähese huvi, ajapuuduse või oskamatuse pärast. Eks igaüks tea ise oma põhjust. Küll aga olen mina igasugu vestlusi teiega fototeemadel, eriti, mis puudutavad rohkem fotodest arusaamist, foto mõju ja muu sellise mitte tehnilise arutamist, sest nendel teemadel peaks igaühel oma arvamus olemas olema.
Lisan oma kaks senti Nani töö kohta. Minu arust peamine tema töid iseloomustav sõna on julgus. Julgus olla tema ise, julgus teha pilti, seal kus soovib, julgus pildistada seda, keda soovib ning arvestamine, arvestamine oma fotosubjektidega, arvestamine erinevustega, arvestamine reaalsusega. Tema fotod on väga personaalsed, tugevad ja mõjuvad, seda kahte just esimese tunnuse tõttu.
Kuna veel on aega samasugust arutelu teha Gordon Parksiga, siis loodan, et osalejad leiavad aja kahe nädala jooksul midagi sellist enda jaoks leida, mida Remi soovitas. Nii on meie fotoaruteludest ka rohkem kasu.
Jõudu tööle :)
P.s. Ehk leiab siit midagi: Meister Parks
Aitäh Remile lingi õpetuse eest; see eeldab siis < href = " link ja siis lõpetada see / " > SIIA KIRJUTA LINGI PEALKIRI < / a > kõik ilma tühikuteta, loodan, et oli arusaadav :)
Minu meelest on Nani stiil selline, millel on väga õrn piir professionaalsuse ja suvakate läbupiltide vahel.
See tegigi selle ülesande keeruliseks. Kuidas teha foto nii, et see on professionaalne ja mitte mingi suvaline klõps nagu miljonid inimesed iga päev teevad ja keegi pärast vaadata ei taha ega viitsi.
Pidusid oleme kõik pildistanud, aga enamasti kuuluvadki need hetke ajel tehtud klõpsudeks, millest enamusel pole muud, kui emotsionaalne väärtus, aga hiljem väga vaadata ei viitsigi.
Remi pildid olid aga just väga hästi tehtud - puhtad, läbimõeldud, emotsionaalsed ja tabatud inimesi loomulikult. Seda pole lihtne teha.
Maili nägemus Nanist on minu arvates väga tabav - ka mul käis korduvalt sarnane mõte läbi: "õrn piir professionaalsuse ja suvakate läbupiltide vahel".
Kuid mulle meeldib Kerly nägemus Nanist olulisemalt rohkem - ma usun, et mõne kuupärast ma mõtlen Nani stiilist/kodutööst kui ühest väga heast õppetunnist.
Mina kirjeldaks Nani stiili kui dokumenteerijat - ta haaras kaamera alles siis, kui idee oli peas küpsenud. Foto oli talle sild/tugi reaalsusse - ta kasutas seda kui peeglit enda (olukorra) nägemiseks. See külg temast jäi mulle kõige rohkem mällu kummitama.
Õnneks siin ei ole õiget ja valet - kõik võivad julgelt arvata ja mõelda. Jätan siia selle huvitava video essee neile uudishimulikele, kel jätkus aega siiani kõik läbi lugeda, kuid pole saanud veel enda arvamust avaldada - uurige välja mis asi on see autotelic ;)
Minu arvates nii võiks ju ka Remi peofotod olla suvakad läbupildid. Kas mitte? Kas need jätsid sellise mulje? Minu arvates mitte. Siin on nüüd küsimus just selles õhkõrnas piiris, kas tajud seda või mitte. Ka suvalised läbupildid võivad olla puhas kunst. Igasugune tavaline asi või olla mõne jaoks kuld, aga teise jaoks jälle tavaline. Nagu ikka, kõik oleneb ilust vaataja silmades. Kui ma Remi fotosid vaatasin, ei mõelnud, et on suvaline pidu, vaid kellegi personaalne olemine, see oligi see pilguheit, mis Remi mulle oma maailma võimaldas, mis tegi minu jaoks need fotod eriliseks. Dokumenteerija osa temast on ka väga õige. Samuti oli ka Remi dokumenteerija ja lubas antud olukorra taaselustamist oma fotode kaudu.
Aitäh lingi eest, ma hakkan seda kohe vaatama.
Aitäh meeldiva arutelu eest.
Postita kommentaar